20 soovitust, mida kuulata Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsil

Kell 9.30–11.30 ettekandepaneel „Soolistatud kujutamispraktikad eesti keeles“

• Anglistika professor Raili Marling peab ettekande „„Kas kodus inimõigused ei kehti?“: emotsioonidega seotud sõnavara soolise võrdõiguslikkuse teemalises debatis““

Soonormide kujundamise üheks vahendiks on poliitilises diskursuses kasutatav keel. Keeles avalduvad mõttemallid, mis mõjutavad seda, mida peetakse normaalseks ja vastuvõetavaks. Kui sooküsimustega seotud diskursusi on juba Eestis mõnevõrra uuritud, siis poliitilistes tekstides kasutavate emotsioonide keeleline analüüs senini puudub. Ettekande fookuses on soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmise eelsed vaidlused Riigikogus. Analüüsin seaduse kolme lugemise stenogramme (10. veebruar-7. aprill 2004, kokku 15 675 sõna), et tuvastada soolise võrdõiguslikkuse poolt ja vastu argumenteerimiseks kasutavaid keelendeid. Erilist tähelepanu pööran tekstis esinevatele emotsioonidele, kasutades kriitilise diskursuseanalüüsi (Fairclough 2001) ja keelelise hinnanguteooria (Martin & White 2005) sünteesis valminud metoodikat. Emotsioonide keelelise väljenduse analüüs võimaldab süvitsi mõista keelelisi polariseerimise vahendeid, mis mõjutavad sooküsimuste mõistmist.

Kell 9.30–11.30 ettekandepaneel „Keel tähendusi loova ja vahendava jõuna“, 1. osa

• Prantsuse keele ja lingvistika lektor Marge Käsper peab koos Ann Veismanni ja Piia Taremaaga ettekande „Liikumisega seotud metafoorid: kes kuhu trügib või miks purjetab?“

Liikumine, teel olemine on üks inimese kõige igapäevasemaid kogemusi. Liikumise kaudu mõistame ka abstraktsemaid nähtusi, sündmusi. Mõistemetafooriteoorias on hästi tuntud mitmed liikumisega seotud metafoorid, nt elu on teekond, muutus on liikumine ja liikuva aja/liikuva vaatleja metafoorid. Meie eesmärk on anda ülevaade, milliseid liikumisverbe kasutatakse metafoorsetes väljendites ning millised on liikumismetafooride sihtvaldkonnad eesti keeles. Milliseid sarnasusi ja erinevusi esineb metafoorides sõltuvalt verbiga väljendatava liikumise suunast, kiirusest, liikumisviisist? Selleks oleme kogunud andmestiku 65 liikumisverbist, mille metafoorsust uurime. Esmased tulemused näitavad, et metafooridest võib ilmneda muuhulgas huvitavaid kultuurilisi tõekspidamisi: tähelepanu nõutamine on trügimine, edenemine pingereas on pingutust nõudev aeglane liikumine. Ettekandes anname ülevaate sagedasematest liikumisega seotud metafooridest eesti keeles.

• Inglise keele kaasprofessor Jane Padrik peab ettekande „Järelduslik hüpe käitumisest kognitsiooni: keeleliste katsete roll tähenduse uurimisel“

Keeleteadlane püüab keelekasutajate loodud ja vahendatud tähendusi sageli rekonstrueerida keeleteaduslike katsete abil. Kuid kui hästi me mõistame, mida need katsed tegelikult peegeldavad? Ettekandes keskendun metodoloogilisele küsimusele – mida annavad keelelised katsed juurde tähenduse uurimisele? Toetun kasutuspõhise keeleteaduse arusaamadele keelest. Varasemad uurimused näitavad, et katsed kui käitumuslikud andmed on vajalikud, et pääseda ligi kognitsioonile ja kontrollida korpuspõhiste mudelite paikapidavust. Seetõttu on kognitiivselt realistliku keeleteooria kujundamisel oluline kombineerida erinevaid meetodeid. Võrdlen kahte eksperimenti – sunnitud valiku ja vastuvõetavuse hindamise katset eesti keele väliskohakäänete ja kaassõnade rööpse kasutuse näitel. Peamised järeldused: 1) erinevad katseliigid peegeldavad erinevaid keelelisi protsesse; 2) katsetest tuleb esile suurem individuaalne varieeruvus, mis näitab, et keel on märksa muutlikum, kui korpusmudelid eeldada lubavad.

Kell 12.00–14.00 ettekandepaneel „Keel tähendusi loova ja vahendava jõuna“, 2. osa

• Inglise keele kaasprofessor Djuddah Leijen peab koos Helen Hinti ja Tina Matuchniakiga ettekande „Akadeemilise kirjutamise ja tehisintellekti suhtest Eesti ja USA üliõpilaste pilgu läbi“

Suurtel keelemudelitel põhinevate tehisintellekti (TI) rakenduste levik on tõstatanud akadeemilise kirjutamise kogukonnas küsimuse, kuidas mõtestavad praegused üliõpilased kirjutamisprotsessi ja millist tähendust omab TI kirjutamisel. Seega on oluline uurida, kuidas TI kasutamine või mittekasutamine suhestub üliõpilaste enda hinnangul nende kirjutamiskogemustega. Uurimuse eesmärk on võrrelda USA ja Eesti üliõpilaste hoiakuid ja praktikaid seoses TI kasutamisega akadeemilisel kirjutamisel. Kasutame Lonka jt (2014) kirjutamisprotsessi küsimustikku, millele oleme lisanud uue mõõtmena TI rolli teadmise loomisel ja töötlemisel. Lisaks küsitlusele korraldasime üliõpilastega intervjuud, et saada kvalitatiivne arusaam nende kirjutamiskogemusest. Tulemused võimaldavad hinnata, milliseid kirjutamishoiakuid TI rakenduste kasutus toetab või piirab, kuidas kirjutamisprotsessi kognitiivsed ja afektiivsed aspektid TI kasutusega seostuvad ja mil määral mõjutab üliõpilaste kogemusi kultuuriline taust.

• Prantsuse keele ja tõlkeõpetuse lektor Marri Amon peab ettekande „Liikumisverbid saateväljendi osana suulises eesti keeles“

Referaadile eelnev osa võib suulises kõnes olla märgitud eri vahenditega: verba dicendi või verba sentiendi tüüpi markerid ning nendega varieeruval määral seotud komplementlaused, n-ö uued kvotatiivid, mis on eesti keeles grammatikaliseerumas (tegusõnaga „olema“ koos esinevad „nagu“, „mingi“), prosoodia, diskursusemarkerid jm vahendid, mida omavahel ka kombineeritakse. Liikumist väljendavaid tegusõnu (nagu inglise keeles „to go“) kasutatakse samuti keeltes kvotatiivses funktsioonis, kus nad võivad moodustada paarisühendeid kas tajuverbidega või rääkimist väljendavate verbidega (A). (A) läksin sinna ja vaatasin, jeesus küll (B) s=läksin `ka=ja, @ tere:: (.) ma=len see: `üliõpilane Oma ettekandes uurin suulises kõnes ja võrgusuhtluses refereeringu ees saateväljendina esinevad verbe, mis ei kuulu ei kõne- ega tajuverbide hulka (B), ning analüüsin neid vormilisest ja funktsionaalsest vaatenurgast, arutledes nende grammatikaliseerumisvõimaluste üle.

Kell 15.00–17.00 ettekandepaneel „Kujutlusvõime roll ja tähendus humanitaarteadustes“

• Prantsuse kirjanduse kaasprofessor Tanel Lepsoo peab ettekande „Kunst kui lunastus või kunst kui loomaks-saamine: kujutamis- ja kujutlusviisidest kõrvutavalt eesti ja prantsuse kirjanduses“

Märt Raua romaani „Kirves ja kuu“ (1935) üheks tegelaseks on Vidrik Potaarik, välismaal vurlestunud kunstnik, kes naaseb kodutallu. Romaanis avaldub kaks vastandlikku viisi näo kujutamisel. Esimese on defineerinud Deuluze&Guattari („Tuhat platood“) kui punkti, mis avaldub läbi kontrasti ja katkestuse. Vidriku maalil on vanamoori „searasvast läikivad mokad“ kõrvuti „punaste nelkide jaheda tulega“. See on prantsuse (katoliiklikule) romaanile iseloomulik kujutusviis, kus nt Odétte’i nägu (Proust) peab alati viitama millelegi teisele, esteetilisele, et pääseda langemisest musta auku. Pääsemine on aga võimalik vaid tänu ja ainult kunstile. Teine aga on voolav ja pidetu „loomaks-saamine“ (D&G, samas), kus puudub estetism ja lunastus, see on Vidriku enese nägu, kus „lihavad palged […] kaarduvad väikese jõuetu lõua külge“. Ettekandes vaatan, kuidas need kaks viisi maailma kujutleda aitavad mõtestada ülekandeid prantsuse kultuurist Eesti kultuuriruumi.

Kell 15.00–17.00 ettekandepaneel „Kuidas orienteeruda hargmaisuses, kuidas kaardistada kobarmõtlemist?“

• Kaasaegse ingliskeelse kirjanduse teadur Eret Talviste peab ettekande „Riikide ülene, ökoloogiate vaheline modernism Elizabeth Boweni, Leida Kibuvitsa, ja Zora Neale Hurstoni kirjanduses“

Ettekandes võrdlen Iirimaad, Eestit ja USA lõunaosa, et mõelda sellele milliseid rahvuskirjandusi kõrvutatakse. Tuginen posthumanistlikele ja ökofeministlikele teooriatele, ja uurin, kuidas E. Bowen, L. Kibuvits ja Z. N. Hurston prioritiseerivad oma teostes ökoloogiad mitte ideoloogiaid. Boweni The House in Paris (1935) romaanis liiguvad tegelased Pariisi, Londoni, Kenti ja Iirimaa (rannikualade) vahel ja tunnevad end juuretutena. Kibuvitsa Rahusõidu (1933) peategelane, 20-astane punapäine naine, elab soisel maal ja otsib oma kohta äsja iseseisvunud Eestis. Hurstoni Their Eyes Were Watching God (1937) teoses järgib teismeline Janie mesilasi, kirsiõisi, ja looklevaid teid, kuni leiab täiskasvanuna õnne Evergladesi soistel põldudel. Romaanid kujutavad Anglo-Iiri klassi langust, uue poliitilise riigi sündi ja mustanahaliste kogukonna ülesehitamist noorte naiste vaatenurkadest piirkondades, kus piirid ja identiteedid on muutlikud, nagu soodes ja rannikutel, trotsides 1930ndate fašismi.

Kell 9.30–11.30 ettekandepaneel „Mälu ja keskkond: vägivaldsete ajalugude keskkonnamõju“

• Inglise keele ja kanada kirjanduse nooremlektor Eva Rein peab ettekande „Mäluproblemaatika kihid David Chariandy romaanis “Soucouyant”“

Kanadakariibi kirjaniku romaanis on teise põlvkonna immigrandist peategelane silmitsi mäletamise raskustega, mis tulenevad põlvkondadevahelisest traumast. Lisaks on juurdepääs minevikule komplitseeritud tema ema süveneva mälukaotuse tõttu. Trauma- ja mäluromaanidele iseloomulikult saab peategelane informatsiooni teistest allikatest. Kõrvaltegelane püüab peategelast panna uhkust tundma tema ema sünnikodu, Kariibi mere saarte ajaloo üle, rõhutades, et Esimese maailmasõja ajal tootis piirkond kolm neljandikku Briti Impeeriumi naftavajadusest ning Teise maailmasõja ajal oli Trinidad üks tähtsamaid liitlaste strateegilisi ja väljaõppebaase. Ettekanne analüüsib, kuidas ema mälukildude tagamaade kaudu ilmneb peategelase jutustuses seos mitte ainult ema haiguse ja kodusaare okupatsiooni ajaloolise trauma vahel, vaid ka seos ema haiguse ning ohtlike ja mürgiste ainete vahel tema elukeskkonnas nii Trinidadil kui ka hiljem Kanadas, mis asetab perekonna loo laiemasse imperialism mõju konteksti.

Kell 9.30–11.30 ettekandepaneel „Maailmapildi loomine 17-19. saj Eesti- ja Liivimaa haridusasutustes“, 2. osa

• Klassikalise filoloogia professor Janika Päll peab ettekande „Dispositsioon, kui raamistik, millesse asetub maailmapilt“

Tartu ja Tartu-Pärnu ülikoolis (1632-1710) oli retoorika professori ülesandeks ühelt poolt antiikautorite kõnesid analüüsida, teisalt õpetada tudengeid erinevatel teemadel kõnesid, kirju ja harjutustekste (nn progymnasmasid) kirjutama, andes selleks neile ka juhtnööre, ehk nn dispositsioone. Ettekanne tutvustab erinevaid dispositsioonitüüpe 17. sajandi 1. poolel prof. Lorenz Ludeni juhendatud kõnedes, mis lähtuvad veel aristotellikust loogikast, tuues võrdluseks sajandi lõpu progymnasmatate dispositsioonid, mis kajastuvad tollaste tudengite harjutuste ääremärkustes, ja prof. Olof Hermelini poolt Tartu tudengite jaoks kirjutatud dispositsioonid kõnede ja kirjade kirjutamiseks, mis on säilinud ühes Uppsala käsikirjas. Kui jääb aega üle, vaatame, kuidas erinesid neist 17. sajandi 1. poolel Riia gümnaasiumi professor Johannes Breveri kõnedele lisatud dispositsioonid. Kui meie mõtteloolased jõuavad ise selle teema mõtestamiseni, saan ettekande pidamata jätta.

• Klassikalise filoloogia nooremteadur Anni Polding peab ettekande „Millest kirjutasid tudengid esseesid Keiserlikus Tartu Ülikoolis?“

Aastal 1821 avati Keiserlikus Tartu Ülikoolis uushumanist Karl Morgensterni initsiatiivil pedagoogilis-filoloogiline seminar. Seminaris koolitati gümnaasiumiõpetajaid ja Morgensterni meelest oli sealjuures kõige olulisem kasvatada tudengites tõelise, kauni ja ausa tundmist. Need tundmised kasvavad uushumanistliku professori arvates kõige paremini antiikkirjandust lugedes ning antiikkultuuri ja kirjanduse kohta õppides. Seminaris õpiti ka ladina keeles kirjutama, rääkima ja disputeerima, nende õpingute tulemuseks on ligi 200 tänaseni säilinud seminaritööd ja veel umbes 30, mis leiavad arhiivisäilikutes mainimist. Oma ettekandes esitlen, millistel teemadel tudengid seminaritöid kirjutasid ja küsin, mis see meile ütleb tolle aja tudengite maailmapildi loomise kohta.

Kell 9.30–11.30 ettekandepaneel „Tõlketeadlikkus või tõlketeadmatus ühiskonnas: tõlkimise mitu palet“

• Tõlketeaduse nooremteadur Liisi Kraak peab ettekande „Tõlketeadus kui interdistsiplinaarsuse sõlmpunkt: bibliomeetriline võrgustikuanalüüs“

Ettekanne uurib ja illustreerib, kuidas tõlketeadus toimib interdistsiplinaarsuse edendajana. Translation Studies Bibliography andmebaasist kogutud bibliograafiliste andmete analüüsiga toon esile selle valdkonna ja teiste distsipliinide vaheliste seoste eripärasid. Andmete visualiseerimise meetodite abil loon pealkirjade, kokkuvõtete ja märksõnade põhjal võrgustikke, mis näitavad, millised valdkonnad, näiteks keeleteadus, sotsioloogia, digihumanitaaria või tunnetusteadus, on millistel viisidel seotud tõlketeadusega ning kus on seosed veel nõrgad. Selline kaardistamine aitab mõista, kuidas valdkond areneb aja jooksul ja millised teemad pälvivad tähelepanu. Andmed näitavad kahepoolset vastastikust mõju tõlketeaduse ja teiste distsipliinide vahel: tõlketeadus ei laena mitte ainult meetodeid ja kontseptsioone teistest distsipliinidest, vaid selle kontseptuaalne areng ja mitmekesisus aitavad samuti kaasa ka tõlke laiemale mõistmisele ühiskonnas üldiselt.

• Tõlkeõpetuse kaasprofessor Terje Loogus peab ettekande „Muuseumitõlge ja tõlketeadlikkus: mitmekeelsus Tartu muuseumides“

Muuseumid on osa avalikust ruumist, kus tõlkimine mängib olulist rolli külastajakogemuse kujundamisel. Statistikaameti andmetel tegutses Eestis 2024. aastal 101 muuseumi ja muuseumikülastusi oli kokku üle 2,6 miljoni, millest 33% moodustasid välisturistid. Üha rahvusvahelisem külastajaskond tingib vajaduse pakkuda mitmekeelset teavet nii näituste kui ka muuseumiteenuste kohta. Ettekandes analüüsitakse mitmekeelsuse ja tõlkestrateegiate kasutust kahe Tartu muuseumi näitel. Uuritakse, millistes keeltes muuseumid külastajatega suhtlevad, kuivõrd erinevad tekstide mahud ja sisu keeleti ning milliseid tõlkepraktikaid rakendatakse. Ettekande eesmärk on näidata, kuidas tõlketeadlikkus aitab luua ligipääsetavat ja kaasavat muuseumikogemust ning kuidas valitud tõlkelahendused toetavad kultuuridevahelist dialoogi. Teema on aktuaalne kultuuridevahelise suhtluse ja ligipääsetavuse kontekstis, rõhutades tõlke rolli avalikus ruumis.

Kell 14.00–16.00 ümarlaud „Humanitaaria piirid ja piiritu teadus“

Anglistika professor Raili Marling arutleb ühes mitmete teiste Tartu Ülikooli humanitaarteadlastega humanitaarteaduste rolli üle tänapäeva keerulises maailmas. Eri valdkondade teadlasi kaasavas ümarlauas küsitakse, kuidas ületada hirmupiire ja alaväärsuskomplekse, mis on seotud humanitaaria kasulikkuse või positsiooniga teadushierarhias. Selle asemel, et küsida, milleks meile humanitaarteadlased või loodusteadlased, keskendutakse küsimusele: milleks tänasele maailmale üldse teadlased ja kuidas teadust üheskoos (paremini) teha? Uuritakse, milliseid koostööpunkte ja erisusi näevad sotsiaal, loodus- ja täppisteaduste esindajad humanitaarteadustega ning mida humanitaarid ootavad ja vajavad teistelt teadlastelt. Ümarlaua eesmärk on ületada piire distsipliinide ja teadlaste vahel, et paremini mõista mida me koostoimimiseks üksteiselt vajame ja milliseid kitsaskohti koostoimes tajume. Loodame, et ümarlauast kasvavad välja konkreetsed ettevõtmised teadusprojektide, ühisartiklite, kaasjuhendamiste ja tulevikuvisioonide loomise näol.

Kell 14.00–16.00 ettekandepaneel „Emotsioonid ja ajalugu – struktuurid, režiimid, kogemused“

• Ladina ja vanakreeka keele lektor Neeme Näripä peab ettekande „Katkemised ja vägivaldsed ühendused kodus ja sõjas (Aischylose "Oresteia" näitel)“

Ukraina sõjaga oleme kogenud erinevate sotsiaalsete sidemete katkemist: piirangud reisimises, info levikus, kauplemises. Isiklikul ja emotsionaalsel tasandil on suguvõsad lõhestatud kahele poole (füüsilist või ideoloogilist) rindejoont. Sõda pole ehk selle lõhenemise põhjus, vaid osa protsessist. Sarnane sotsiaalsete sidemete katkemine ja pärast uute sõlmimine esineb ka kreeka tragöödias: ettekanne tegeleb Aischylose tragöödiatriloogiaga „Oresteia”. „Oresteias” raiutakse läbi perekondlikud sidemed, kui Klytaimestra mõrvab oma Trooja sõjast tulnud mehe Agamemnoni ning kättemaksuks tapab Orestes oma ema. Sõtta minnes pidi Agamemnon ohverdama tütre ning kreeklased panid seal toime ebapühi tegusid nii inimeste kui ka jumalate vastu. Sotsiaalsete ja emotsionaalsete sidemete lõhkumisel on seega pikk eellugu. „Oresteia” lõpus luuakse uued sidemed, mis toimub vägivaldselt. Ettekanne uurib katkestuste ja ühenduste leksikat „Oresteias” ning teeb järeldusi selle protsessi psühholoogia kohta.

Kell 14.00–16.00 ettekandepaneel „Mitmekeelsus ja keeleõpe muutuvas maailmas“

• Inglise keele ja kultuuri õpetaja Ülle Türk peab ettekande „Mitmekeelsus ja -kultuurilisus võõrkeeletunnis õpetaja vaatenurgast“

Kui 20. sajandil oli levinud arusaam, et võõrkeeleõpe peaks toimuma peamiselt sihtkeeles, siis sellel sajandil on uuringute tulemusena jõutud seisukohale, et õppijate teiste keelte teadlik kasutamine uue keele õppimisel toetab selle keele omandamist, mitte ei takista seda. Euroopas on selle seisukoha levikut toetanud Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaande ilmumine (Euroopa Nõukogu 2020, eesti keeles 2023), kus mitmekeelsusele ja -kultuurilisusele on pühendatud 4. peatükk. Õppijate esimese keele olulisust on uuritud aga ka näiteks Kanadas, eelkõige Jim Cumminsi poolt. Need uuringud on näidanud põimkeelsuse olulist rolli eriti just akadeemilise keeleoskuse omandamisel. Kuivõrd on aga Eesti keeleõpetajad teadlikud nendest uuematest seisukohtadest ja milline on nende valmisolek muuta oma senist õpetamispraktikat? Selle väljaselgitamiseks viidi läbi küsimustik inglise keele õpetajate ja inglise keele õpetajaks õppivate magistrandide seas ning ettekandes tutvustatakse selle tulemusi.

• Prantsuse keele ja kirjanduse nooremteadur Anette Tammiste peab ettekande „Mitmekülgne mitmekeelsus: võõrkeeleõpetajate perspektiiv ja praktikad“

"Ettekandes tutvustan empiirilise uuringu tulemusi, mis käsitleb mitmekeelsuse rolli võõrkeeletunnis. Uurin täpsemalt, mida arvavad nihkest mitmekeelsusele keelepoliitikas just võõrkeeleõpetajad: kuidas nad mitmekeelsust defineerivad, selle olulisust hindavad ning mil viisil (või kas üldse) kasutavad nad võõrkeeletunnis õpilaste mitmekeelset ja -kultuurilist kompetentsi arendavaid tunnitegevusi. Toetun uuringus rahvusvahelistele uurimustele, ühtlasi viin läbi Eesti üldhariduskoolide võõrkeeleõpetajate seas veebiküsimustiku (n ≈ 200) ning vabatahtlikega (n ≈ 20) ka jätkuintervjuud. Uuringust ilmneb, et võõrkeeleõpetajate vaated mitmekeelsusele on seinast seina. Ometi joonistub õpetajate sisendist välja muster: kuigi mitmekeelseid praktikaid kasutatakse tunnis pigem varieeruva süstemaatilisuse ja sagedusega, on enamiku arvates nende rakendamine tunnis siiski oluline võõrkeeleõppe rikastamiseks."

• Inglise keele ja didaktika nooremlektor Natalja Zagura peab ettekande „Gümnasistide vaade rikastavale võõrkeeleõppele“

Riikliku õppekava kaasajastamine motiveerib ka koole võõrkeeleõpet muuta. Ametnikud ja pedagoogid võivad ju oma töö tulemustega rahul alla, aga tekib põhjendatud küsimus, mida arvavad uuendatud võõrkeeleõppe süsteemist õpilased ise ning kas nad leiavad, et saavad kooli toel sellise võõrkeelte oskuse, mis aitab nendel elus edukalt läbi lüüa? Soovides saada selgema ettekujutuse noorte vaatest tänapäeva võõrkeeleõppele, viisin 2025. aasta kevadel läbi nelja poolstruktureeritud rühmaintervjuud ühe Tartu gümnaasiumi 12. klassi õpilastega. Fookusgrupi intervjuudest võtsid osa 20 noort ning kujunes 190 minutit videosalvestatud materjali hõlmav korpus. Ettekandes toon välja kvalitatiivse sisuanalüüsi tulemused, mis aitavad paremini mõista uurimuses osalenud noorte arusaama tulemuslikust võõrkeeleõppest. Käsitlen osalejate esimese ja teise võõrkeele õppe kogemust, motivatsiooni rolli keeleõppes, noorte suhtumist tehisaru kasutamisse keeleõppes ning ettepanekuid keeleõppe arendamiseks.