24. augustil 2026 kell 10.15 kaitseb Irina Siseykina inglise keele ja kirjanduse erialal doktoritööd „Images of Estonia(nness) in Estonian-Russian Literary Translation Flows Since 1991“ („Eesti ja eestluse kuvandid ilukirjanduse eesti-vene tõlkevoos alates 1991. aastast“).
Juhendajad:
Luc van Doorslaer, Tartu Ülikool
Sirje Kupp-Sazonov, Tartu Ülikool
Oponent:
Philipp Hofeneder, Austria Teaduste Akadeemia
Kokkuvõte
Doktoritöö „Eesti ja eestluse kuvandid ilukirjanduse eesti-vene tõlkevoos alates 1991. aastast” käsitleb aastatel 1991–2023 ilmunud teoseid, keskendudes tõlkevoo sotsioloogilistele ja imagoloogilistele aspektidele. Tõlkevoo sotsioloogiline analüüs tugineb Bourdieu’, Latouri ja Luhmanni ideedele ning see aitab mõista tõlkevoo olemust ja struktuuri, tõlgetega seotud kapitali liike, kehtivat tõlkepoliitikat ja eksisteerivat tõlkevõrgustikku. Sotsioloogiline lähenemine võimaldab tuvastada tõlkevoo peamised osalejad — kirjastajad, autorid, tõlkijad ja toimetajad — ning nende funktsioonid. Imagoloogilise analüüsi käigus vaadeldi imagoloogiliselt oluliste teoste metatekste, et leida tõlkevoos korduvad eestluse kuvandid ja narratiivid.
Uurimus põhineb kahel korpusel, mis on koostatud nelja tõlkeandmebaasi põhjal: Eesti Kirjanduse Keskuse (ELIC), Eesti Rahvusraamatukogu, Index Translationumi ja Eesti elektroonilise bibliograafia andmetest. Üks korpus koosneb eesti-vene tõlgetest (426 nimetust) ja teine Eestis avaldatud venekeelsetest originaaltekstidest (117 nimetust). Korpuste andmeid analüüsiti, et selgitada välja kõige aktiivsemad kirjastused (KPD, Aleksandra, Avenarius, Kite jt), enim tõlgitud autorid (Eno Raud, Andrus Kivirähk, Leelo Tungal, Arvo Valton, Edgar Valter jt) ning kõige tegusamad tõlkijad (Vera Prohorova, Marina Tervonen, Maia Melts jt). Valitud isikutega toimusid intervjuud, et saada üksikasjalikumat teavet tõlkevoo dünaamika ning eri osaliste rollide ja funktsioonide kohta.
Enamik eesti-vene tõlkeid avaldatakse Eestis ning suur osa selles valdkonnas tegutsejatest on Eesti venekeelsed elanikud, sealhulgas vene autorid, kes on lõimunud Eesti ühiskonda ja kultuuri ning teinud märkimisväärseid pingutusi Eesti kultuuritutvustamiseks venekeelsetele lugejatele Eestis, Venemaal ja kogu maailmas. Aastatel 1991–2023 oli eesti-vene ilukirjanduslik tõlkevoog suurim võrreldes tõlgetega teistesse keeltesse.
Eesti-vene ilukirjanduse tõlgete kaudu kanduvad edasi sellised kuvandid, troopid ja narratiivid nagu tubli ja töökas, kuid võõrvõimu all kannatav eesti talupoeg, eestlaste ja looduse püha vaimne side, saksa ülemvõimu ja nõukogude okupatsiooniga seotud rahvuslikud traumad ning arutelu Eesti enesemääratluse üle.
