Foto:
Andres Tennus

Meie vilistlased

Tõlkeõpetuse õppekava vilistlased töötavad väga erinevatel elualadel. Paljud on leidnud töö tõlkebüroodes, erinevates ettevõtetes, riigiasutustes, Euroopa Liidu institutsioonides ja mujal.

Lugege, mida arvavad meie vilistlased tõlkeõpingutest ja sellest, kuidas on tõlkeõpingud aidanud nende karjääri kujundada.

Maila Hainsoo

Maila Hainsoo

kirjaliku tõlke magister aastast 2017, eesti ja inglise keele õpetaja

Mis Sulle tõlkeõpingute juures meeldis?

Tõlkeõpingud oli väga silmiavardav kogemus. Põnev oli arutada erinevate tõlkevõimaluste üle, õppida praktikute käe all ning avastada, kui spetsiifilisi harusid tõlkemaastikul leidub. Mõista, et fraas „See on nii lühike tekst, kõigest paar lauset“ ei tähenda midagi - mõnda lauset võid kolm päeva tõlkida. Samamoodi õpetas see hindama tõeliselt nutikat ja ladusat tõlget.

Kuidas tõlkeõpingud on aidanud Su karjääri kujundada?

Jõudsin tõlkeõpingute juurde ringiga: peale esialgse eriala omandamist Sisekaitseakadeemias asusin inglise keelt ja kirjandust õppima ning tõlkeõpingud olid selle loogiline jätk. Magistriõppesse asudes tõmbas mind muidu väga lastekirjanduse tõlkimine ning kuigi tõlkijat minust ei saanud, siis eesti ja inglise keele õpetaja küll. Tõlkeõpingud on aidanud mul tuua tundidesse mitmekülgset sisu ning innustada õpilasi olema julge ja loominguline.

Katrin Kask

Katrin Kask

kirjaliku tõlke magister aastast 2011, inglise keele vandetõlk aastast 2017

Mis Sulle tõlkeõpingute juures meeldis?

Kuna olin tõlkeõpingute alustamise ajaks juba kolm aastat tõlkinud, oli mul väga hea meel saada praktikale lisaks ka tõlketeoreetilisi teadmisi. Mulle meeldisid tõlkeseminarid, kus saime arutleda eri tõlkevõimaluste üle ja näha, et ühte ja sama lauset on võimalik tõlkida just nii mitmel eri viisil, kui palju on rühmas tudengeid. Mind vaimustas meie kirju taustaga rühm – igaüks tõi arutellu huvitavaid teadmisi ja nüansse ning meie kollektiivne aju oli väga võimas. Samuti kasutasin juhust, et võtta nii palju soome keele kursusi, kui vähegi pakuti.

Kuidas on tõlkeõpingud aidanud Su karjääri kujundada?

Bakalaureusekraadi sain õigusteaduses, kuid ei ole selles valdkonnas õieti töötanudki. Tõlkimises seevastu tundsin end algusest peale väga koduselt. Nende kraadide kombinatsiooniga ning pika praktikaga suures ja mainekas tõlkebüroos oli väga loogiline taotleda inglise keele vandetõlgi kutset, mille sain 2017. aastal; umbes samast ajast alates olen olnud ka Euroopa Kohtu vabakutseline tõlkija. Võrreldes tõlkebüroo reatõlkija ülesannetega on need kindlasti spetsiifilisemad, nõudlikumad ja vastutusrikkamad (ning ühtlasi paremini tasustatud) tööd. Naudin oma tööd südamest ja tunnen, et olen erialaselt praegu väga õiges kohas.

Uta Kührt

Uta Kührt

kirjaliku tõlke magister aastast 2010, projektijuht ja õpirände koordinaator TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudis.

Mis Sulle tõlkeõpingute juures meeldis?

Tore oli saada sissevaadet mitmesse erinevasse valdkonda – majanduse, õiguse, poliitika või ühiskonnaga seotud teemadesse. See aitas tekitada ettekujutust, milliste teemadega tulevane tõlkija võib kokku puutuda. Mulle meeldis, et meie kursus oli väike. Nii sai (ja tuligi) intensiivselt kaasa rääkida ja kaasa mõelda. Tõlgitavad tekstid olid enamasti reaalsest elust võetud, nii et õpingud olid praktilise väljundiga.

Kuidas on tõlkeõpingud aidanud Su karjääri kujundada?

Tööalaselt on tõlkimine minu jaoks seni olnud lisatöö, s.t pigem väikeses mahus ja lisaks mu peamisele töökohale. Tänu ühele õppejõule ja heale juhusele sattusin eesti ilukirjandust tõlkivasse seltskonda ning selle tekstižanriga ma nüüd peamiselt tegelengi (romaanid, näidendid, luuletused jms). Taustinfoks tasub vist mainida, et mu emakeel on saksa keel ning tõlgin eesti kirjandust saksa keelde. Kuna ilukirjanduse tõlkimine mulle meeldib, siis võiks öelda, et see on tore hobi, mille eest isegi raha saab :). Õpingute jooksul me küll ilukirjandust otseselt ei tõlkinud, aga õpingute käigus omandatud töövõtted ja taustteadmised tulevad kindlasti kasuks. Ilukirjanduse tõlkimisel meeldib mulle olla kultuurivahendaja Eesti ja Saksamaa vahel.

Ragne Rambi

Ragne Rambi

kirjaliku tõlke magister aastast 2011, tõlkija-toimetaja Eesti Pangas

Mis Sulle tõlkeõpingute juures meeldis?

Läksin tõlkimist õppima selleks, et teha midagi praktilist. Metsa istutamine see muidugi polnud, aga senistest teooriaõpingutest siiski samm edasi. Kuigi mulle meeldis väga telesarju vaadata ja väita, et see on osa õpingutest, meeldis mulle ka see tunne, et sain midagi „ära teha“. Artikkel toimetatud, määrus tõlgitud. Kõik me teame, et igasuguseid tekste võib lõputult lihvida, aga siiski annab päris suure rahulduse, kui saab tõlkeabiprogrammis segmendi lukku lüüa.

Kuidas on tõlkeõpingud aidanud Su karjääri kujundada?

Minu karjäär on kulgenud suhteliselt sirget joont mööda. Olen püsivalt tõlkinud-toimetanud 16. eluaastast alates. Juba enne magistriõpingute lõppu asusin tööle tõlkebüroosse ning sealt edasi tõlkija-toimetaja ametikohale Eesti keskpanka. Oskuslik tõlkija-toimetaja ei vaja diplomit, kuid teatud kohtades tuleb see siiski kasuks, et jääda silma esimeste kandideerijate seas. Proovitööst see muidugi ei päästa ja ei peakski päästma, aga jala aitab kahtlemata ukse vahele saada.

Pelle Tuulik

Pelle Tuulik

kirjaliku tõlke magister aastast 2016, vabakutseline tõlkija

Mis Sulle tõlkeõpingute juures meeldis?

Seltskond. Kuigi üldiselt kalduvad tõlkimise valdkonda pigem introvertsed inimesed, leidsin ma suulise tõlke grupist võrratu seltskonna, kellega tekkis imetore klapp. Sama juhtus hiljem, kui sattusin tööle koos suure pundi tõlkijatega Baltimaadest ja kaugemalt. Tõlketööd teeme tavaliselt ikka üksi ja omaette, aga mulle väga meeldib ametivendade-õdede seltskond. Eks see ühine haridus ja töö loob meis teatud ühise mõttelaadi ja arusaamise, sarnase huumorimeelegi.

Kuidas on tõlkeõpingud aidanud Su karjääri kujundada?

Tõlkeõpingud andsid mulle vägagi vajaliku baasi näiteks juriidilise ja majanduslike tekstide tõlkimiseks ning see diplomipaber on aidanud ikka mitu olulist ust lahti praotada (muuseas piisas sellest, et paar aastat Hiinas inglise keelt õpetada). Kirjutasin üsnagi hea magistritöö ühe ulmeraamatu kohta, mis jäi ka eesti ulmeringkonnale silma ning mulle anti võimalus sama kirjaniku teos tõlkida. Aga tõlkevaldkonna valisin ma selle pärast, et see töö võimaldab mul endal töö ja vaba aja suhet sättida ning siiamaani olen oma valikuga väga rahul. Praegu töötan vabakutselisena ning teen tööd intensiivsete perioodide kaupa, mille vahel mõnusad rahulikud pausid.

Ka teised vilistlased on oodatud oma lugusid rääkima. Palun võtke ühendust Sirje Kupp-Sazonoviga, sirje.kupp-sazonov@ut.ee.

#vilistlane
Lõpuaktus Tartu Ülikoolis

Meie vilistlased

#vilistlane
Mis ma teen, kui suureks saan? Karjääripäev koos vilistlastega

Karjääripäev koos vilistlastega – „Mis ma teen, kui suureks saan?“

#sisseastumine #vilistlane
Rootsi keele ja kirjanduse vilistlane Mart Kuldkepp

Mart Kuldkepp: mina, võõrfiloloog