Tartus avatakse antiikkultuuri ja –pärandi uued vaatenurgad

5.-7. novembrini toimub Tartu ülikoolis Läänemeremaade klassikaliste filoloogide konverents „Pontes ad fontes“. Kohalikud ja rahvusvahelised ettekandjad räägivad, kuidas aitavad ladinakeelsed tekstid mõtestada samast ajastust pärit arheoloogilisi leide. Esimest korda maailmas esitletakse uuenduslikku käsitlust antiikkunsti jäljendamisest.

Konverentsi eesmärk on tõmmata tähelepanu antiigi uurimise metodoloogilistele küsimustele ja antiikkultuuri järelmõju käsitlemisele.

Teiste hulgas teeb ettekande Lundi ülikooli õppejõud Cajsa Sjöberg, kes tutvustab mullu Lundi katedraalist välja kaevatud 1680. aastal surnud Taani teoloogi ja Lundi piiskopi Peder Winstrupi surnukeha ümber toimuvat uurimisprojekti. „Winstrup taheti nimelt mullu ümber matta katedraali krüptist kiriku surnuaiale, kuid surnukeha leiti täiesti balsameerituna ja seda asuti uurima,“ kirjeldas Tartu ülikooli klassikalise filoloogia professor Kristi Viiding.

Surnukeha riiete, ehete jm alusel alustati suuremat projekti „Winstrup ja tema aeg“, millesse haarati ka Winstrupi kirjutatud ladinakeelsete tekstide uurimine. „Just piiskopi epigrammid annavad ootamatul kombel viite surnukeha detailide mõtestamiseks,“ rääkis Viiding.

Ettekannetest on metoodika poolest uuenduslik Tartu ülikooli kunstimuuseumi juhataja Jaanika Andersoni ja klassikalise filoloogia dotsendi Maria-Kristiina Lotmani käsitlus „The classical heritage in the University of Tartu Art Museum from the viewpoint of translation studies“.

„Nende ettekanne keskendub seni tõlkeuuringutes kasutatud originaali, jäljenduse ja koopia suhestamise teooriate abil antiikkunsti valandite käsitlemisele. Nad teevad seda Umberto Eco ja Gideon Toury intrasemiootilise tõlke teooria raamistikus. See on maailmas valandite käsitlemisel esmakordne,“ tõdes Viiding.

Konverentsiga seoses avatakse TÜ peahoone fuajees posternäitus „Antiikkirjanduse eestindamine – elukutse, missioon, hobi“, mis võtab kokku antiikkirjanduse tõlkimise Eesti alal eesti keelde 17. sajandi algusest. „Ühestki võõrkeelest pärineva kirjanduse vahendamise kohta ei ole sellist süstemaatilist näitust Eestis teadaolevalt varem koostatud,“ rääkis Viiding.

Näitusega soovitakse vahendada teadusliku uurimis- ja süstematiseerimistegevuse tulemusi, mida TÜ klassikalise filoloogia osakonnas on viimasel kümnel aastal antiigipärandi uurimisel tehtud.

„Tahame teadvustada, kuivõrd vähe on sajandite jooksul eestindatud vanakreeka ja ladina keelseid maailmakirjanduse võtmetekste. Näitusel leiab kinnitust Tartu ülikooli keskne roll antiikkirjanduse vahendustegevuse mõjutajana. Näiteks torkab silma, et esimese Eesti vabariigi ajal orienteeruti võõramaalastest professorite juhitud osakonnas kitsalt erialasele teadusringkonnale, jättes tähelepanuta eesti kultuuri jaoks vajalike maailmakirjanduse võtmetekstide vahendamise. 1991. aastal taasavatud klassikalise filoloogia osakonnas on rajamisest alates oluliseks peetud erialainimeste, sh lõpetajate mõju Eesti kultuurile,“ kirjeldas Viiding.

Näitus läheb pärast kaht nädalat peahoone fuajees ringlema Eesti raamatukogudesse ja koolidesse, esmalt Tallinna reaalkooli, Sütevaka humanitaargümnaasiumisse, Lutsu raamatukokku jm. Konverents avatakse 5. novembril kell 16.15 Tartu ülikooli senati saalis. Ettekanded on järelvaadatavad aadressil www.uttv.ee. Konverentsi korraldab Tartu ülikooli klassikalise filoloogia osakond. Rohkem infot leiab osakonna kodulehelt.

Lisainfo: Kristi Viiding, TÜ klassikalise filoloogia professor, tel: 5275561, e-post: kristi.viiding@ut.ee.