Anglistika osakonna uudised ja üritused

2026

• 15.–16.09.2026 Akadeemilise Väljendusoskuse Keskuse korraldatav EATAW/International Writing Analytics Conference 2026 teemal „Kirjutamine inimese-masina kokkupuutel: tuvastusest mõistmiseni“
• Inglise keele kaasprofessor Djuddah Leijen uurib rahvusvahelises koostööprogrammis tehisaru mõju kaasatud õppimisele.
• 24.08.2026 kell 10.15 Irina Siseykina kaitseb inglise keele ja kirjanduse erialal doktoritööd „Images of Estonia(nness) in Estonian-Russian Literary Translation Flows Since 1991“ („Eesti ja eestluse kuvandid ilukirjanduse eesti-vene tõlkevoos alates 1991. aastast“).
• 24.08.2026 kell 16.15 Sven Blehner kaitseb inglise keele ja kirjanduse erialal doktoritööd „Intimacy and Affect in the Contemporary American Novel“ („Intiimsus ja afekt kaasaegses ameerika romaanis“).
• 10.06.2026 Inglise keele ja didaktika nooremlektor Natalja Zagura valiti hea õpetamise saadikuks.
• 28.05.2026 Anglistika osakonna teaduri Merlin Kirikali arvamuslugu ERR-is: seelikute lehvides ehk Alma Ostra-Oinase kaitseks
• 21.05.–07.08.2026 Lossi 3 trepigaleriis näitus „Kanadas kasvanud. Lapsepõlv ja noorus Kanada eestlaste mälestustes“
• 15.05.2026 Sirbis ilmus Eret Talviste artikkel „(Mõtte)rännud ja imestamised ehk Mida kirjandusteadlased kirjandusest ka teavad?“. See põhineb tema Eesti Rahvus­raamatukogus raamatuaasta lõpukonverentsil peetud ettekandel, kus ta käsitles teadmist ja mitte-teadmist, imestamist, unistamist, uitamist ning mõtteprotsesse, rõhutades, et kirjandustekste ei saa kunagi täielikult ega lõplikult mõista ning et ka teadlasena on okei jääda imestama. Samuti rääkis ta eesti kirjanduse asetamisest dialoogi teiste paikade kirjandustega, näiteks iiri ja USA lõunaosariikide omaga.
• 15.05.2026 kell 14.00 Külliki Steinberg kaitseb inglise keele ja kirjanduse erialal doktoritööd „Marta Sillaots: Translator and Her Multipositional Agency in the Interwar Literary Landscape of the Republic of Estonia“ („Marta Sillaots: tõlkija ja tema mitmepositsiooniline agentsus sõdadevahelise Eesti Vabariigi kirjandusmaastikul“).
• Ajakirja Argumentation et Analyse du Discours kontrastiivse diskursuseanalüüsi teemanumbris ilmus Marge Käsperi, Raili Marlingu ja meie vilistlase Liina Maureri artikkel, mis annab selles raamistikus ülevaate uurimisrühma koroonakriisi käsitlemisel tehtud kõrvutavatest uurimustest ning liigub kriisidiskursuste ajas võrdlemise poole. Artikkel on saadaval inglise ja prantsuse keeles.
• 24.04.2026 Anglistika osakonna teise aasta magistrant Anna Mazepa pidas rakenduslingvistika kevadkonverentsil ettekande „Designing Video-Based Microlearning Materials for EFL Instruction: A Case Study with Secondary Learners“.
• 06.03.2026 Inglise keele olümpiaad
• Kaasaegse ingliskeelse kirjanduse teadur Eret Talviste kandideerib humanitaarteaduste aastapreemiale.
• Inglise keele õpetajaid oodatakse uude mikrokraadiprogrammi „Tänapäevaseid lähenemisi inglise keele õpetamisele“ – infotund 20.01.2026.

2025

• Veebiväljande Methis dekadentsi-teemalises erinumbris ilmus klassikalise filoloogia kaasprofessori Maria-Kristiina Lotmani ja inglise keele ja tõlketeaduse lektori Katiliina Gieleni artikkel „Intersensoorne dekadents: kolm värvilist eestikeelset „Saloméd“ ja üks häälekas 1919. aasta lavatõlgendus“.
• 17.12.2025 Ajakirjas Philologia Estonica Tallinnensis ilmus saksa keele ja lingvistika lektori Merje Miliste ning inglise keele ja didaktika nooremlektori Natalja Zagura kirjutatud artikkel „„Minu õpetajaks oli televiisor„: televisioon kui keelekeskkond“.
• 10.12.2025 Elujaatavad narratiivid modernismis: intervjuu Eret Talvistega
• 28.11.2025 Kirjandusteadlane Eret Talviste rääkis ERR-ile enda värskest monograafiast: võõras võib pakkuda eetilisemat lähedust kui pereliige
• 24.11.2025 kell 12.15 Helen Roostma kaitseb inglise keele ja kirjanduse erialal doktoritööd „Affective Hauntings, Absolute Reality: Space, Time, Experience and the Haunted House Narrative“ („Afektiivsed kummitamised / absoluutne reaalsus: aeg, ruum ja kogemus kummitusmaja narratiivis“).
• 21.11.2025 Eret Talviste esitleb raamatut „Võõrastavad lähedused – afektiivsus, kehalisus ja materiaalsus Virginia Woolfi ja Jean Rhysi loomingus“.
• Tartu Ülikool esitab Eesti Vabariigi teaduspreemiatele 38 teadlast. Humanitaarteadlastest seati eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest nominentidena üles kaks teadlast, kellest üks on inglise keele kaasprofessor Jane Padrik teadustööde tsükliga „A multimethod perspective on constructional alternations“.
• Inglise keele ja tõlketeaduse lektor Katiliina Gielen pälvis Tartu Ülikooli aumärgi.
• 19.09.2025 Sirbis ilmus Elisabeth Kaukoneni ja Raili Marlingu artikkel „Keele vägi(vald)“ eesti keeles ilmnevast soolisest ebavõrdsusest, mida keelekasutusvalikutega juurutatakse.
• Anglistika professor Raili Marling ja kaasaegse ingliskeelse kirjanduse teadur Eret Talviste toimetasid mainekas humanitaaria teoreetilistele aspektidele pühendatud teadusajakirjas „Angelaki: Journal of the Theoretical Humanities“ erinumbri, mis keskendub läheduse erinevatele vormidele.
• Ingliskeelse kirjanduse teadur Eret Talviste pidas Genti Ülikoolis võrgustiku Enlight töötoas peaettekande, mis käsitles Ida-Euroopa riikide alaesindatust rahvusvahelistes kirjandusuuringutes, eriti kirjandusliku modernismi kontekstis.
• 07.–08.05.2025 külastab Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituudi tõlkeuuringute ja anglistika osakondi tuntud tõlketeadlane, prof. Luise von Flotow Ottawa ülikoolist. Ta peab kaks avalikku loengut, kuhu kõik on teretulnud.
  • 07.05 kell 10.15–11.45 „Cultural Diplomacy, Soft Power and Literature in Translation“ (Lossi 3–218)
  • 08.05 kell 10.15–11.45 „Translation and Gender“ (Lossi 3–328)
• Kaasaegse ingliskeelse kirjanduse teadur Eret Talviste tõlkis inglise keelde eesti kirjaniku lühijutu.
• Inglise keele ja kirjanduse nooremteadur Ave Palm tutvustas „Naised teaduses“ teemanädala puhul oma uurimisteemat.
• Raili Marling on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna aasta õppejõu nominent.

2024

• Tartu Ülikoolis toimus Rahvusvahelise Ulmeuuringute Ühingu suur aastakonverents, mis pälvis kaks tunnustust.
• Aprill on maailma keelte ja kultuuride instituudis külalisloenguterohke
• 04.04.2024 Anglistika professor Raili Marling rääkis Praxise ja Tartu Ülikooli tehtud tippjuhtide uuringu põhjal, miks ikka veel ei ole Eestis piisavalt naistippjuhte, kuidas Eestis naised ja mehed saavad juhtideks ning mis roll on organisatsioonidel võrdsust toetavad kultuuri loomisel. Raili Marlingu esitlus ja sellele järgnenud paneeldiskussioon soolisest lõhest tippjuhtide seas salvestati PARE konverentsil ja neid saab järele vaadata Delfist.
• Keskkonnakunstinäitus „Teadmata“ juhib tähelepanu liikide väljasuremisele
• Karoliine Laaneoja: Euroopa keelte ja kultuuride magistriõpe arendab suhtlemisoskust
• Riti Ly Lukk: Euroopa keelte ja kultuuride magistriõppekava haakub minu huvidega
• Üliõpilasesindus valis tänavused aasta õppejõu auhinna laureaadid
• Maailma keelte ja kultuuride instituudi kirjutamislaagrid valiti aasta õppeteoks
• Tartu Ülikoolis peetakse teemanädalat „Naised teaduses“ ja arutletakse teadust kimbutavate sookollide üle
• Ainulaadses talvekoolis harutatakse lahti inimkonna ja planeedi ellujäämise sõlmpunkte

2023

• Susanna Soosaar: teksti tõlgendamine sõltub isiklikust lugemiskogemusest
• Näitus iiri luuletajast W. B. Yeatsist
• Tule ja tutvu ingliskeelsete õppekavadega!
• JÄRELVAADATAV: konverents „Kestlik teadus – milline on teadmiste loomise keskkonnajälg?“
• 01.11.2023 Vestlusõhtu anglistika osakonna vilistlase Sven Mikseriga
• Anglistika professori Raili Marlingu kaastoimetatud kogumikus „Care, Control and COVID-19“ vaadeldakse COVID-19 pandeemiat humanitaarteadlaste pilgu läbi.
• 25.–26.10.2023 Rahvusvaheline konverents „New Horizons and Challenges in CLIL and ELT“
• 13.06.2023 Dallowday
• 08.05.2023 Susanna Soosaar kaitseb doktoritööd „Reading Time: Experiencing Story Time in Postmodernist Fiction“
• Raili Marling ajakirjas Universitas Tartuensis: kultuuritundlikkus aitab maailma mõista ja seletada
• 02.04.2023 Lugemisringis arutletakse Alma Ostra-Oinase ja Aleksanda Kollontai loomingu üle
• Erakondade pilt Eesti kestlikust tulevikust ehk verbaalne elurikkus valimisprogrammides
• Selgusid Kultuurkapitali kirjanduspreemia nominendid. Artikliauhindade kategoorias pälvisid nominatsiooni anglistika professor Raili Marling ja kaasaegse ingliskeelse kirjanduse teadur Eret Talviste artikliga „Võõristusest läheduseni. Kehad ja meeled Emil Tode „raadios“.
• 19.01.2023 Esmakursuslaste õppeaine „Tudengi toimetuleku teejuht“, mille meeskonda kuulus ka Jane Klavan, sai aasta õppeteo auhinna.

2022

• 12.10.2022 Konverents „Kas sa Reed Morni oled lugenud? Naised ja proosakirjandus 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Eestis“
• Anglistika professor Raili Marling uuris koos etnoloogia nooremteaduri Rebeka Põldsamiga neoliberaalse ühiskonnamudeli mõju inimeste tajule. Intervjuudel põhinev uuring avaldati ajakirjas Sexualities. Uuringu põhjal valminud lugu saab lugeda Novaatorist.
• Tudengite poolt Haridus- ja Teadusministeeriumi „Aasta õpetaja 2022“ konkursile esitatud anglistika osakonna juhataja ja professor Raili Marling valiti Eesti kümne parima õppejõu hulka. Loe konkursi kohta Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.
• 08.–09.10.2022 Kümnes rahvusvaheline Kanada uuringute Tartu konverents „Ellujäämine“
• 16.06.2022 Bloomsday
• Mis ma teen, kui suureks saan? Karjääripäev koos vilistlastega
• Kuidas õpitakse tõlkijaks?
• Kuula saadet võõrkeeleõpetaja õpingutest ja tööst
• Kuula saadet ilukirjanduse tõlkimisest
• 04.03.2022 Inglise keele olümpiaad
• 23.–24.09.2022 Rahvusvaheline konverents „Strange Intimacies“
• Vilistlane Oksana Belova-Dalton: iga käidud samm on määranud seda, kus ma parasjagu olen

2021

• 20. novembril toimus Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu konverents, kus meie õppejõud Ülle Türk nimetati aasta koolitajaks tulemusliku töö eest ESF projekti “Rahvusvaheline keeleeksam“ seminaride läbiviimise ja kogemuse jagamise eest.
• 12. novembril käis meil külas vilistlane Merit Valdsalu, kes rääkis oma õpikogemusest, karjäärist IT-valdkonnas ja oma iduettevõtte rajamisest. Külaskäigu salvestusest valmis episood taskuhäälingus „Karjääriradar“.
• 2021. aasta sügisel väljakuulutatud teenetemärkide kavaleride seas saab Tartu Ülikooli aumärgi ka anglistika professor Raili Marling
• Intervjuu prof. Raili Marlinguga kultuurilehes Sirp: Biopoliitiline läbikukkumine. Koroonast humanitaari pilguga
• 17.-18.09.2021 Konverents "Health Biopolitics in Literature and Philosophy"
• Vilistlane Merit Valdsalu: iduettevõtlus on storytelling ja filoloogidel on sel alal kõrgharidus. Kogemuslugu 01.07.2021 Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis.
• Taskuhääling „Kuue samba taga“: prof. Raili Marling ja Ülle Türk rääkisid Kuku raadios, millised on uued suunad inglise keele õpetamisel ja millest on saanud uus liikumine.
• Intervjuu Liina Tammekännuga: E-kursuse kvaliteedimärk aitab luua kursuse, kus ka ise õppida tahaks
• Prof. Raili Marling ja prof. Janika Päll TÜ ajakirjas Universitas: Inglise keelt võib oodata ladina keele saatus.
• 28.04.2021 Liina Tammekännu ja Ülle Türki e-kursuseid tunnustati kvaliteedimärgiga. Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati kokku 30 e-kursust, neist 13 on Tartu Ülikooli kursused.
• 17.04.2021 „Fotograafia ja kirjandus“: inglise keele ja kanada kirjanduse nooremlektor Eva Rein räägib Vikerraadio saates „Ööülikool“ fotograafiast kirjandusteostes. Loeng on salvestatud Tartu Ülikooli kohvikus.
• Vilistlane Karin Sibul: suulise tõlke pärand Eesti kultuuriloos on leidnud oma koha. Arvamuslugu 16.04.2021 Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis.
• Mida tähendab olla naisteadlane ja mis seda takistab, sellest kirjutas Tartu Ülikooli anglistika professor Raili Marling 11. veebruaril peetava rahvusvahelise „Naised teaduses“ päeva puhul. Loe arvamusartiklit Postimehe veebilehelt.
• 31.01.2021 Vikerraadio keelesaade. Oxfordi sõnaraamat:
  Tartu Ülikooli inglise keele ja angloameerika keeleteaduse dotsent Enn Veldi räägib saates sellest, kuidas Oxfordi sõnaraamatut tegema hakati, mis tähtsus ja tähendus on Oxfordi sõnaraamatul kaasajal. Juttu on inglise keeltest erinevates maailmajagudes.
  Enn Veldi sõnul kirjeldab Oxfordi sõnaraamat keelt, ta ei anna soovitusi; reegleid kehtestavad kirjastused: „Sellist normimist nagu Põhjamaades ja Prantsusmaal pole ingliskeelsetes maades kunagi olnud.“
• 27.01.2021 Pilvi Rajamäe ja Ilmar Anvelt kirjutavad kultuuriajakirjas Akadeemia anglistika osakonnast ning inglise keele õpetamise aja- ja kujunemisloost.