Erasmusega välismaale

Täiendav konkurss kevadsemestriks 2024 toimub septembri alguses, avaldusi saab esitada perioodil 04.09. -18.09.2023. Toetuse suurus Skandinaavia riikidesse on 600 eurot kuus ja lisatoetus vähemate võimalustega üliõpilastele (+250 eurot kuus). Läbi rohelise reisiviisi lisatoetuse on soositud keskkonnasõbralikum reisiviis.

Juhised kanideerimiseks ja ülevaate partnerülikoolidest.

Mis on välisõpingute eesmärk?

Välismaal õppimine annab väärtusliku rahvusvahelise kogemuse, laiendab silmaringi ning on kindlaks eeliseks ka tööturul. Võõrkeele õpingutes tuleb kindlasti kasuks keelekeskkonnas viibimine, mis annab võimaluse koduülikoolis õpitud teadmisi ja oskusi loomulikus keelekeskkonnas kasutada ja arendada. Välisülikoolis õppides paned ennast proovile uues ülikoolis ja tutvud oma erialakeele ning -kultuuriga autentses keskkonnas.

Välismaal sooritatud õppetööd arvestatakse Tartu Ülikooli õpingute osana. See tähendab, et välisõpingud on õppekavasse planeeritud sõltumata sellest millise erialakeele üliõpilane valinud on. Õppekava ÕIS-st vaadates on näha, millise osa õppekavast välismaal õppides täidetud saab. Välisõpingute osa õppekavas nimetatakse mobiilsusaknaks. Reeglina minnakse välisülikooli üheks semestriks. Lühemaks ajaks õppima minnes (nt. erinevad suveülikoolid) on õpingute maht ainepunktides tõenäoliselt väiksem (vt. täiendavat infot suveülikoolide kohta allpool).
Mobiilsusena arvestatakse ainult mõnes kõrgkoolis sooritatud ainepunkte (nt. rahvaülikoolis läbitud kursuse tulemust ei ole võimalik TÜ õpingute osana arvestada). Samas on suvekursus rahvaülikoolis suurepärane võimalus erialakeele arendamiseks keelekeskkonnas (nt. Rootsis, Taanis). Suvekursuste kohta rahvaülikoolis küsi täpsemat infot oma erialakeele külalislektorilt.

Milline osa õppekavast on soovitatav läbida välismaal, ehk milline on minu õppekava mobiilsusaken?

Välismaaõpingute miinimummaht on 15 EAP. Skandinaavia keelte ja kultuuride õppekavasse on kõrvaleriala “Maailma keeled ja kultuurid” alla loodud valikainete alamoodul “Rahvusvahelistumine”, milles olevad ained on muuhulgas mõeldud välisõpinguteks:

Mooduli maht on 12 EAP ja selle võib osaliselt või täielikult täita väliskõrgkoolis. Ülejäänud 3 EAP võib olenevalt õpitud ainete sisust arvestada kas peaeriala valikainena või vabaainena.

Väliskõrgkoolis läbitud õppeainetega võib täita ka teisi mooduleid nt juhul, kui väliskõrgkoolis läbitakse enam õppeaineid kui valikmoodul mahutab või läbitud õppeaine sobib paremini mõnda teise moodulisse, nt mõnda peaerialaga seotud moodulisse.

Milline semester on parim aeg välisõpingute jaoks selle õppekava raames?

Õppekava kolmas, neljas (teise aasta sügis või kevad) või viies semester (kolmanda aasta sügis), mis tähendab, et väliskõrgkooli peaks kandideerima vastavalt teisel (esimese aasta kevadel) või neljandal semestril (teise aasta kevadel). Esimesel semestril kandideerida ei saa. Väliskõrgkooli kandideerimine toimub reeglina üks kord aastas. Kandideerimiseks vajaliku info (tähtajad, dokumendid jne.) leiad siit. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus (st. ei saa osaleda lõpuaktusel).

Kuidas planeerida õpinguid TÜ-s kui soovin välismaale õppima minna?

Välisõpinguid tuleks hakata planeerima juba esimesel semestril, arutada oma soovi programmijuhi (Antonina Kostina, antonina.kostina@ut.ee) või Erasmuse koordinaatoriga (Viivika Voodla, viivika.voodla@ut.ee), et valida sobiv ülikool ja semester välisõpinguteks ning koostada õpiplaan.
Tartu Ülikool korraldab mobiilsusega seotud infopäevi, mille kohta saadetakse tudengitele aegsasti info. Välismobiilsusest räägitakse ka õppeaasta alguses toimuvas skandinavistika osakonna infotunnis ning programmijuhi läbiviidavates individuaalsetes arenguvestlustes.

Kas välisõpingute tõttu minu õppeaeg TÜ-s pikeneb?

Kui üliõpilane läbib väliskõrgkoolis õppeaineid vähemalt 15 EAP mahus, siis on tal õigus, aga ei ole kohustust oma õppeaega ühe semestri võrra pikendada, et puudu jäävad ainepunktid rahulikult järele teha. Üldjoontes sõltub see õppekava läbimise mahust TÜ-s ja välismaal. Soovi korral tasub õpingute pikendamisega seonduvat arutada programmijuhi või Erasmuse koordinaatoriga.

Millised on minu õpirände võimalused?

Skandinavistika osakonnal on sõlmitud Erasmus+ lepingud järgmiste ülikoolidega:

Norras
Bergeni ülikool (Universitetet i Bergen)
NTNU (Norges Teknisk-naturvitenskapelige universitet)
Agderi ülikool (Universitetet i Agder)
Oslo ülikool (Universitetet i Oslo)

Suveülikoolid
Norras korraldavad suveülikoole Agderi ülikool, Bergeni ülikool ja Oslo ülikool. Suveülikoolid Taanis. Erinevate programmide kaudu on võimalik osaleda suveülikoolides ka Fääri saartel ja Islandil. Kandideerimis- ja rahastusvõimalusi peaks üliõpilane ise jooksvalt jälgima.

Kuidas rahastada oma välisõpinguid?

Erasmus+ programmi õpirände puhul on osalejale tagatud stipendium, mis tavaliselt katab üürikulud välisõpingute ajal. See tähendab, et reisi, kohaliku transpordi, toitlustamise, õppematerjalide jms. seotud kulud tuleb üliõpilasel üldjuhul endal katta. Vt. meie üliõpilaste isiklikel kogemustel põhinevat eelarvet siit.

Students talking in front of the University of Tartu main building