Välismaale õppima

Bakalaureuseõppes on selleks kaks peamist moodust:

• kui oled valinud kõrvalerialaks "Maailma keeled ja kultuurid", siis leiad selle valikutest mooduli "Rahvusvahelistumine", mille all asuvate õppeainete eesmärgiks on arendada suhtlusoskusi ning õppida tundma teisi keeli ja kultuure. Sellised õppeained nagu Kultuur ja suhtlus, Kultuurivahenduse praktikum ja Seminar maailma kultuuridest (kokku 12 EAP-d) on eriti sobivad, et üle kanda eripalgelisi keelte, kirjanduste ja kultuuridega seotud õppeaineid. Puudu jäävad 3 EAP-d tuleb leida mõnest teisest moodulist või peaeriala ainete hulgast;
• kui oled valinud mõne muu kõrvaleriala, siis võid keskenduda kas täielikult peaeriala ainetele või uurida teiste erialade koordinaatoritelt, kas konkurss on tudengitele väljastpoolt avatud: nii näiteks võivad kandideerida prantsuse keele ja kirjanduse eriala kaudu kõik TÜ tudengid, kes on valinud selle eriala endale kõrvalerialaks.

Loomulikult saab omavahel kombineerida 15-30 EAP (mõned välisülikoolid lausa eelistavadki terve semestri ehk 30 EAP läbimist) või lausa 60 EAP mahus (kui te saate osakonna soovituse terveks aastaks) nii pea- kui kõrvaleriala erinevaid mooduleid. Näiteks on Maria* ning Sebastian* koostanud sellised õppeplaanid: 

• Maria õppeplaan
• Sebastiani õppeplaan

*Maria, Sebastian, Julia, Paul ning Peeter on väljamõeldud üliõpilased, kuid kokkulangevused reaalselt eksisteerivate üliõpilastega ei ole juhuslikud ning on tegelikkusega päris hästi kooskõlas.

Magistriõppes on maailma keelte ja kultuuride kolledžis kolm õppekava:

• Euroopa keelte ja kultuuride õppekaval on võimalik sooritada rahvusvahelist õpirännet valikmoodulis asuvate õppeainete kaudu, mille eesmärgiks on pakkuda laiapõhjalisemat Euroopa keelte ja kultuuride uurimist: Euroopa kultuuritraditsioon, Euroopa tulevik ja visioonid, Suhtlustavad Euroopa kultuuriruumis (kokku 12 EAP). Ülejäänud 3 EAP-d paigutatakse kas eriala või magistrikooli moodulisse.
• Tõlkeõpetuse õppekaval on võimalik välismaal sooritatud ained kanda 12 EAP mahus valikmoodulisse ja vähemalt 3 EAP mahus erialamoodulisse. Kokkuleppel programmijuhiga võib välissemestril läbitud ainetega asendada ka teiste moodulite õppeaineid.
• Võõrkeeleõpetaja õppekaval saab samuti rahvusvahelise õpirände käigus sooritatud õppeained arvestada valikainetena (õpirände valikmoodul 15 EAP) ning ka teiste pea- või lisaerialamoodulite õppeainetena kokkuleppel programmi- ja erialajuhtidega. Õpingute nominaalajaga lõpetamiseks on õpirändeks kõige sobivam aeg magistriõppe 4. semester, kui kõikidele erialadele ühised kohustuslikud õppeained ja praktikad on juba läbitud.

Lisaks õppeainetele võib välismaal sooritada ka praktika.

Lähemalt tuleb tutvuda kandideerimiseks vajalike nõuete ja tingimustega osakondade juures, kus huvipakkuv eriala (või õppekava) asub. Sealt leiab kandideerimiseks vajalikud nõuded, partnerülikoolide nimekirjad ning muud tarvilikku.

• Inglise keel ja kirjandus
• Saksa keel ja kirjandus
• Prantsuse keel ja kirjandus
• Hispaania keel ja kirjandus
• Skandinaavia keeled ja kultuurid
• Antiikkeeled ja -kultuurid
• Vene ja slaavi filoloogia
• Tõlkeõpetuse magistriõppekava

Teiste kolledži magistriõppekavade üliõpilased peaksid lähtuma oma erialast. Nt Euroopa keeled ja kultuurid õppekaval saksa keele ja kirjanduse erialal õppiv üliõpilane valib siin saksa keele ja kirjanduse eriala info või võõrkeeleõpetaja õppekaval prantsuse keele õpetaja erialal õppiv üliõpilane võib alustuseks valida prantsuse keele ja kirjanduse info. Kuna välismaale võib minna ka kõrvaleriala(de) raames, siis tasub seda ka siin lisainfo otsimisel silmas pidada.

NB! Hetkel on osakondade kodulehed uuendamisel. Partnerülikoolide otsinguks kasuta SoleMove'i kodulehte ja pea nõu oma osakonna erasmuskoordinaatoriga. 

Kõige põhjalikuma ja ajakohasema ülevaate saab ülikooli keskselt Erasmus+ programmi leheküljelt. Kui üldised põhimõted on selged, pöördu oma eriala Erasmuse õpirände koordinaatori poole ja külasta erinevaid infopäevi. Esita küsimusi kaasüliõpilastele, kes on juba vahetuses käinud. Ära kindlasti unusta konsulteerimast oma BA või MA lõputöö juhendajaga (või mõne teise erialaõppejõuga), et uurida, kus on kõige tugevamad ülikoolid just sulle huvipakkuvas valdkonnas. Mõistlik oleks leida oma isiklikus õppeplaanis sobiv aeg ja koht välisõpinguteks võimalikult varakult ning seetõttu tasub endale reeglid ja tingimused kohe selgeks teha.

Laias laastus tuleks lähtuda põhimõttest, et Erasmuse stipendium katab kallimates linnades ära elamiskulud, ülejäänu (õppematerjalid, transport, toitlustus, meelelahutus) tuleb sel juhul endal tasuda. Nagu me teame, siis Eesti asub elukalliduselt Euroopas enam-vähem keskpaigas, seega tuleb Oslo või Pariisi toidupoodides hoolikalt hinnasilte jälgida, sest seal tuleb üle kahe korra enam raha välja käia kui Tartus; Berliin (+34%), Madriid (+23%), Ateena (+15%) või Praha (+6%) on aga tublisti taskukohasemad ning Budapesti (-12%) või Krakovisse (-18%) suundudes saab lausa odavamalt hakkama kui ülikoolilinnas Tartus. Õppemaksu Erasmusega lähetuses käies tasuma ei pea. Tutvuge Julia*, Pauli* ning Peetri* eelarvetega (arvestatud on ainult kõige olulisemat).

Julia on pärit Tallinnast, aga tema tädil on täiesti vaba korter Tartu kesklinnas. Seega kulutab ta veele ja elektrile ca 100 eurot ja transpordile üldse mitte. Ligi 20 eurot läheb tal siiski igas kuus tarvis rongi- või bussisõiduks, et kodust kaasa tuua head-paremat. Seetõttu ei kulu liialt palju ka toidule, mille läheb umbes 100 eurot. Kokku kulutab Julia Tartus elades koos muude toimetamistega 300 eurot. Julia veetis aasta Lyoni ülikoolis, keskmise hinnaklassiga ühiselamus, mille üür oli 267 eurot kuus. Kokku läks seega see maksma 2403 eurot aastas. Kõik tarbeesemed (voodiriided, toidunõud, laualamp jne) tuli Julial ise osta, millele kulus kokku 1400 eurot, ent osa sellest kraamist sai ta lahkudes sümboolse hinnaga maha müüa. Lisaks ostis ta 315-eurose ühistranspordi aastakaardi. Toidule läks Julial ca 150 eurot kuus. Kokku kulutas Julia seega pisut üle 600 euro kuus ehk kaks korda rohkem, kui Tartus elades. Erasmuse stipendium oli temal 550 eurot kuus. Julia kulutas seega Lyonis elades 250 eurot vähem kui Tartus.

Paul on pärit Pärnust. Erinevalt Juliast tuleb tal tasuda oma üürikorteri eest Tartus 250 eurot, millele lisaks kulutab ta umbes 300 eurot toidu, transpordi, interneti ja muude tegevuste peale. Paul veetis ühe semestri Rennes’is, kus ta maksis 244 eurot kuus ühika eest. Lisaks arvutas Paul, et ta kulutas umbkaudu 400 eurot kuus muudele toimetustele. Paul kulutas seega Rennes’is ca 100 eurot rohkem kui tavaliselt Tartus. Ka Pauli stipendium oli 550 eurot kuus. Paul kulutas seega Rennes'is 450 eurot vähem kui Tartus elades.

Peeter on pärit Kohtla-Järvelt, ent õpib hetkel Tartu Ülikoolis. Tartus elades ei kulu tal raha korteri üürile ega kommunaalide maksmisele, sest sellega toetab teda pere. Kõikidele ülejäänud kuu väljaminekutele (toit, bussi-/rongipiletid, majapidamistarbed, muud mugavused) kulub tal hetkel umbes 400 eurot. Sellest 300€ tuleb vanemate heast südamest ning umbes 150 eurot palgast (Peeter töötab üks kord nädalas Tallinna koolis abiõpetajana). Kui Peeter ühe semestri Pariisis õppis, siis olid tema kulutused aga suuremad. Juba ainuüksi transpordikaardile läks iga kuu 75.20 eurot. Ühiselamu eest tuli igakuiselt tasuda 451€, alguses ka tagatisraha 300€ (mida lõpuks ei tagastatud bürokraatlikel põhjustel). Välismaal õppimise kõrvalt Peeter tööd ei teinud. Erasmuse stipendium 520€, millest välisõpingute ajaks kätte saadi 20%, oli peaaegu piisav, et katta üüriks kuluv summa. Isiklikele kulutustele läks Pariisis umbes 500 eurot. Õpinguteks oli Peeter suvel restoranis töötanud ning 2000€ kõrvale pannud. Lisaks sai ta Prantsusmaal veedetud neljast kuust kolmel vanematelt 300€. Seega väljaminekud Tartus ulatuvad Peetril hetkel 400€-ni ning Pariisis ulatusid need 1000€-ni. Nõnda kulutas Peeter Pariisis iga kuu 80 eurot rohkem kui tavapäraselt Tartus.

Sebastian on pärit Tallinnast. Tartus elab ta üürikorteris koos kahe sõbraga ja maksab igakuiselt 100 eurot üüri. Lisaks tuleb maksta keskmiselt 50 eurot kommunaalide eest. Süüa teeb Sebastian ise ning selleks kulub järgmised 100 eurot kuus. Lisaks kulub ühes kuus 50 eurot väljaskäimiste ja emotsioonostude peale. Kokku kulutab Sebastian 300 eurot kuus.

Sebastian veetis ka semestri Aarhusi ülikoolis. Üür koos kommunaalidega oli 350 eurot. Kokku 1750 eurot semestris (5 kuud Taanis). Lisaoste nagu tarbeesemeid või õppevahendeid soetada ei olnud vaja, sest tuba oli küll sisse kolides täiesti tühi, kuid ühikarahvas oli sõbralik ja igaüks andis midagi. Kes andis oma diivani, kes andis kapi, kes kirjutuslaua, kes toolid ja kes isegi seinamaalid. Tuba sai õdus ja hubane. Kuna Taanis on väga heal tasemel rattaliiklus siis ostis Sebastian omale kasutatud jalgratta. Müüjaks oli Itaaliast pärit arstiteaduse vahetusüliõpilane, kes pidi koju naasma. Jalgratas oli vinge ning selle soetamiseks kulus 50 eurot ning parandamiseks veel teinegi 50 eurot otsa. Toidule läks alguses palju raha, kuid mõne nädala möödudes muutusid kulud väiksemaks ning ühe kuu keskmiseks sai 150 eurot. Väljaskäimise peale kulus samapalju kui Eestiski, 50 eurot kuus.
Kokku kulutas Sebastian seega 570 eurot kuus. Erasmuse stipendium oli 550 eurot. Seega kulutas ta 270 eurot rohkem kui Tartus elades. Kokkuvõttes kulutas aga Sebastian Aarhusis elades 280 eurot vähem kui Tartus elades.

Jah.

Igal aastal osaleb üliõpilasvahetuses üle 30 kolledži tudengi, kes naasevad enamjaolt rahulolevate ja õnnelikena. Keskmiselt 20% meie lõpetanutest on õpirändes osalenud ning mõnes suurema traditsiooniga osakonnas ulatub see osakaal lausa üle 70%. Üksikuid äpardumisi muidugi on juhtunud: kas on mõni valitud aine osutunud ootamatult keeruliseks või ei ole avanenud korduseksamiks võimalust või on lihtsalt hindamissüsteem karmim kui meil. Ent ka see kultuuriline kogemus tuleb pigem kasuks. Juhtumeid, kui lähetus on tulnud ühel või teisel põhjusel katkestada ja saadud stipendium tagasi maksta, jagub viimasesse aastakümnendisse vaid üksikuid, mis näitab, et välismaal õppimine on kõige suurema tulemuslikkusega õppevorm üldse.